Pean silmas kõikvõimalikke praktilisi töid. Vanasti käisin vahel pühapäeviti ja isegi nädalavahetustel tööl, aga praegu pean puhkepäevi ikkagi hingamise päevaks.

Nii püüangi pühapäeva sisustada eeskätt vaimse tegevusega, jalutamise ja mõtisklemisega ning eelkõige sellega, et ma ei tee tööd. Rituaalse tegevusega, milleks võib olla nii spirituaalne riitus, mediteerimine kui ka kirikuskäik. Vaimse tegevuse mõiste on minu jaoks lai.

Ja kui nii võtta, siis ega pühapäev võrreldes teiste päevadega ka midagi nii erilist ole.

Jõuan lihtsalt mõttega sinna, et mulle on kõik päevad nagu pühapäevad – pühitsetud. Iga päev püüan ju tajuda ühendust Absoluudiga, Keskpunktiga, Jumalaga – ükskõik kuidas keegi teda nimetab. Sest see on oluline. Vanasti tulid mul igasugu pöörased mõtted, ma ei reguleerinud ennast ära – kuni sinnamaani, et kõik lõppeski ühe suure kriisiga.

Loe pikemalt Postimehest

:: http://www.postimees.ee/?id=218004