Valitsus põhjendab oma kaebust sellega, et krutsifiksi näol polevat tegemist niivõrd usulise kui kultuurilise sümboliga. Apellatsioonis öeldakse krutsifiksi kohta, et see on „meie ajaloo ja identiteedi üks sümboleid“.

„Krutsifiksi eksponeerimist koolides ei tuleks näha sedavõrd usulisest tähendusest lähtuvalt, vaid kui viidet Itaalia ajaloole ja traditsioonile,“ leiab Itaalia valitsus. Siiski lisatakse, et „krutsifikside olemasolu klassiruumides annab moraalse sõnumi, mis ületab sekulaarsed väärtused ega riku kellegi õigust järgida või mitte järgida religiooni.“

Ka Itaalia katoliku kiriku piiskoppide konverents rõhutab, et krutsifiksi näol pole tegemist üksnes ususümboli, vaid kultuurilise märgiga.

Euroopa inimõiguste kohus keelas krutsifikside kui ususümbolite kasutamise Itaalia koolides 3. novembril 2009, nähes selles inimõiguste rikkumist. Kohtu arvates tuleb avalikes koolides tagada konfessionaalne neutraalsus. Kohtuotsus tekitas pahameelt nii Itaalia poliitistes ringkondades kui avalikkuses ning valitsustegelased teatasid kohe, et kavatsevad selle peale kaevata.

:: http://www.meiekirik.ee/index.php?option...