Ehkki nädal tagasi Poola presidendi Lech Kaczyn´ski ja veel kümneid mõjukaid inimesi hauda viinud katastroof lõi inimeste hinge tohutu haava, tuleb hakata mõtlema ka sellele, mida õnnetusest õppida, räägib Kloch.
•• Kuidas on Smolenski lennukatastroof mõjutanud Poola katoliku kirikut?
Võib öelda, et kirik on olnud juhtumiga seotud algusest peale. Katõni tseremoonia pidi olema religioosne – president lendas sinna, et osaleda kiriklikul palvusel ja mälestada kõiki Katõnis hukkunuid. Nii president Lech Kaczyn´ski, tema naine kui ka enamik ülejäänud hukkunuid olid katoliiklased. Seetõttu on diplomaatilises protokollis ette nähtud mitmed religioossed tseremooniad. Näiteks nii presidendi kui ka kaks päeva hiljem tema abikaasa põrm võeti Poola saabudes vastu lühikese palvusega.
Kui lähete presidendipalee juurde, näete paljusid inimesi, kes asetavad sinna küünlaid ja palvetavad. Meie, poolakate jaoks on see väga huvitav ja armas žest. Kõik, mis seal toimub, on täiesti spontaanne. Midagi sellist ette planeerida oleks võimatu. Samamoodi käituti ka viis aastat tagasi, kui suri Rooma paavst Johannes Paulus II.
•• Kuidas on õnnetus poolakatele mõjunud? Kas näiteks kirikud on rahvast täis?
Iseenesestki mõista täituvad kirikud nii tavapärasest palju kurvematel kui ka rõõmsamatel aegadel. Poola inimesed on tugevalt seotud religioossete väärtustega ja väljendavad oma kurbust või rõõmu palvustel ja jumalateenistustel osalemisega. Teil on kindlasti õigus, et selline religioosne aktiivsus on rohkem näha päevadel, mida me praegu läbi elame.

Loe pikemalt Eesti Päevalehest

:: http://www.epl.ee/artikkel/575231