Siin pidi selguma, kas saksa ja slaavi võimu vahele pigistatud maarahvas oskab oma koorijuhataja taktikepi järgi üheskoos laulda.

Mehed oskasid.

Nüüd on taas entusiastlike Tartu kooride algatusel sündimas midagi toredat ja tähelepanu väärivat, mis seotud meie kultuuripõue väärtuste esiletoomisega.

Juba selle laupäeva õhtul on tartlastel põhjust Maarja kirikusse (Pepleri 1) minna koos lauljate ja pillimängijatega meenutama fakti – 100 aastat tagasi peeti järjekordne (VII) üldlaulupidu, mida saab pidada esimeseks päris eesti laulude peoks. Ja nüüd taastavad meie lauljad ja mängijad need lood.

Miks öelda seda alles 1910. aastal Tallinnas peetud VII peo kohta, võime ju meie, tartlased, eesti esimese üldlaulupeo (1869) sünnilinna asukad, küsida. Sellepärast, et alles siis oli võimalik terve üldlaulupeo kava kokku panna nii, et see koosneks üksnes meie oma eesti autorite loomingust, välja arvatud puhkpilliorkestrite muusika.

Ka esimest korda laulupeole kutsutud lastekooridel oli meie omade autorite kõrval vaid kaks võõramaa helilooja lugu.

Teeme siin pausi – ah siis alles sada aastat tagasi oli meil loojaid oma rahva seast võtta ja valida...

Elu tsaaririigis

Aasta oli siis 1910 ja selle aja kohta peame ju teadma sedagi, et tollal ei saanud ametiruumides ja suurtel avalikel kogunemistel eesti keeles oma asju ajada.
Riigikeel oli ju tollal vene keel.

Loe pikemalt Tartu Postimehest

:: http://www.tartupostimees.ee/?id=266019