Rõõmus oli ka usuteaduskonna dekaan, UI rektori kohuseid täitev Randar Tasmuth, kui ta paar nädalat tagasi keset sisseastumiskatsete saginat Eesti Kirikule kirikukoolis toimuvast ülevaadet jagas.

«Kui veel suve alguses ei saanud me kindlad olla, et neli õppekava – akadeemilise usuteaduse bakalaureuse-, akadeemilise usuteaduse magistri-, religioonipedagoogika magistri- ja kristliku kultuuriloo magistriõppes – piisavalt õppureid saab, siis täna on põhjust rõõmu väljendada,» ei varjanud koolijuht rahulolu. Nii alustab eelneva loetelu järjekorras 4, 15, 10 ja 8 üliõpilast.

Vestlus selgitab motiivi
Sarnaselt teiste ülikoolide humanitaarharudega on UIsse sisseastumisel tähtsal kohal vestlus. «Me tutvume sisseastuja haridustaustaga, tema tööga, vaadetega ning huvidega ja ootame vastust küsimusele, miks inimene soovib astuda meie kooli, mida ta siit ootab ning eeldab,» tutvustas Tasmuth vestluse olemust.

Merike Mäemets, Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi emakeele ja kirjanduse õpetaja, oodates oma järjekorda eksamitoa ukse taga, kommenteeris Eesti Kirikule: «Otsustasin selle sammu astuda eelkõige eneseharimise motiivil, huvi on puhtkultuuriline. Muidugi aitaksid, olen kindel, siit saadavad teadmised mind ametis, toetaks professionaalsust.»

Eesti filoloog Mäemets ütles, et kuigi ta ei loe ennast kaugeltki ateistiks, puudub tal siiani konkreetne side kirikuga. Usundi- või religiooniloo õpetust koolis pooldab ta väga, siinkohal on parimaks eeskujuks õpetaja Urmas Viilma, kellega Mäemets Pärnu-Jaagupis kolleeg oli.

Veel oli kirikulehel võimalik põgusalt vestelda riigisektoris töötava Heiki Illisson, kelleni jõudis informatsioon UIs pakutavast kristlikust kultuuriloost juhuslikult, kui ta oma töö tõttu UI kodulehekülge uuris. Ta teatas, et tema põhimotiiviks on suur huvi ajaloo vastu, kitsamalt riigi ja kiriku suhted läbi ajaloo. «Ei ole kiriku liige, olen neid asju kogu aeg pigem kõrvalt vaadanud,» tutvustas haldusjuhtimise baasharidusega Riigikogus töötav noormees ennast.

UI lektor mag Urmas Nõmmik ja usuteaduskonna arendusjuht ning kristliku kultuuriloo magistrantuuri projektijuht Anne Burghardt, kes sel aastal vestlesid kristliku kultuuriloo magistriõppesse astujatega, kommenteerisid, et tulijate kontingent on küllalt lai: on kiriku (erinevad konfessioonid) liikmeid ning kirikukaugeid inimesi, on vanemaid ning nooremaid, on tallinlasi ning kaugemalt tulijaid, samuti on esindatud erinevad baasharidused ning riiklikult akrediteeritud kõrgkoolid.

Loe pikemalt Eesti Kirikust

:: http://www.eestikirik.ee/content/view/16...